Kohe kindlasti ei meenuta Muhu Toskaanat oma looduse poolest. On see ju tasane nagu pannkook. Kutsun Muhut naljaga pooleks Saaremaa Toskaanaks, sest Muhut ja muhulasi peetakse Saaremaa „aadliteks“ sama moodi nagu toskaanalasi Itaalia kõige iseteadlikumateks inimesteks... Tõde või müüt, kes teab. Minu arvates Muhu on sellegipoolest paradiis ja selle elanikud tunduvad olevat samasugused kui saarlased – toredad, külalislahked ja ehedad saare inimesed.

Saar on väike ja soovitan sellega tutvust teha jalgrattaga ringi liikudes. Lähedalt näeb kõige paremini.

Muhu saare pärliks on puutumatu loodus. Õitsvad heinamaad (Muhu looduses kasvab 23 metsikut orhideeliiki), kadakased loopealsed, Üügu panga uhked lubjakivijärsakud ja koopad pakuvad elamusi, mis tunduvad mujalt kadunud olevat.

Muhu looduses elavad rebased, metskitsed, hirved, metssead, hirved ja põdrad. Luikesid on sadade kaupa ja naabruses on uhke merikotkapaar pesa teinud. Öökullid, rähnid a pääsukesed ja mitmed muud väikelinnud kuuluvad saare linnustikku ja kägu kukub kaunilt juunis. Muhus Laasu talus tegutseb jaanalinnufarm, kus peale jaanalindude kasvatatakse ka nandusid, emusid ja isegi känguruid.

13. sajandil ehitatud, Püha Katariinale pühendatud, kaunis gooti stiilis kirik ja tänaseks Koguva muuseumiks muudetud rannaküla on nägemise ja kogemise väärilised niisamuti nagu 12. sajandist pärit Muhu maalinn ja 2500 e.m.a rajatud kalmistu Mäla külas.

Ja nagu Muhu Kuivastu sadama nimigi ütleb, siis Muhus sajab harva!